Font-size:

Background:

White
Black

Illustrations:

Show
Hide

Clear settings

En Ee Lt

Eesti meretuulepark

Eesti meretuulepark asub Liivi lahes Ruhnu saarest loodes Liivi 1 ja Liivi 2 aladel. Alad on tuuleenergeetika arendamiseks sobivateks määratud Eesti mereala planeeringus. Meretuuleparki arendatakse Liivi 1 ja Liivi 2 aladel ühe tuulepargina ligikaudu 193 ruutkilomeetrisel alal.

Projekti kirjeldus

Liivi 1 ja Liivi 2 alad leiti Rahandusministeeriumi eestvedamisel Eesti mereala planeeringu koostamise protsessis laiapõhjaliste analüüside ja kaalutluste tulemusel. Seejuures tasakaalustati erinevaid huve, arvestati looduskaitsealade paiknemist, keskkonnakaalutlusi, laevateede paiknemist, kalandust, olemasolevat energiataristut, riigikaitselisi ning lennenduse nõudeid jne.

Teoreetiline võimalik meretuulepargi võimsus kahe ala peale kokku on hinnanguliselt 2,3 GW. Tegelik meretuulepargi võimsus on aga väiksem ja jääb tõenäoliselt vahemikku 1–1,5 GW. Meretuulepargi lõplik võimsus sõltub keskkonnamõjude hindamise tulemusest, ala geoloogiast, riigikaitselistest nõuetest, ala optimeerimisest, elektrinõudlusest, sotsiaalmajanduslikest ja muudest teguritest. Meretuulepargi eeldatav opereerimise algus on 2035nda aasta paiku.

Meretuulepark suurendab oluliselt Eesti taastuvenergia tootmise mahtu ning vähendab seeläbi sõltuvust elektri impordist. Projekti arendavad ühiselt rahvusvaheline taastuvenergia ettevõte Ignitis Renewables ning maailma suurim taastuvenergia investeeringutele pühendunud fondihaldur ja ülemaailmne liider meretuuleparkide valdkonnas Copenhagen Infrastructure Partners (CIP).

Projekti peamised kasud

Meretuulepargi rajamisega kaasnevad nii otsesed kui kaudsed sotsiaalmajanduslikud eelised.

Energiakindlus

Tuulepark suurendab Eesti taastuvenergia toodangut vähendades seeläbi Eesti sõltuvust imporditud energiast. See loob ka eeldused energiamahuka tööstuse arenguks, aitab tasakaalustada elektrivõrku ja toetab Eesti liikumist süsinikuneutraalsuse suunas.

Majanduskasv

Tuulepargi ehitus ja käitamine loovad uusi töökohti nii taastuvenergiasektoris kui kaudsetes tööstusharudes, näiteks hooldustööde ja logistikaga seotud sektorites. Kohalikud ettevõtted saavad kasu nii meretuulepargi ehitusperioodil kui ka hilisemalt tuulepargi hooldustöödega seoses, elavdades nii piirkondlikku majandustegevust.

Keskkonnamõju

Projekti eesmärk on toota puhast taastuvenergiat, aidates vähendada süssihappegaasi (CO2) heitkoguseid ja minimeerida fossiilkütustega seotud keskkonnajälge. Tuulepargi arendamisel tuginetakse põhjalikele keskkonnauuringutele ja parimatele praktikatele, et viia miinimumini selle mõju Läänemerele.

Tuulikutasu

Kohalik omavalitsus saab otsest kasu tuulikutasust, mida makstakse meretuulepargi ehitamise alustamise teatise registreerimisest.

Tuulikutasu maksmine jaguneb kahele perioodile:

Ehitusetapp (2–3 aastat)

Keskkonnatasude seadusest tulenevalt moodustab tuulikutasu suurus 10% summast, mida makstakse tuulikute elektritootmise perioodi ajal.
Tuulikutasu maksmist alustatakse alates ehitamise alustamise teatise registreerimisest ja tasu makstakse kogu ehitusperioodi vältel kuni elektritootmise alguseni.

Elektritootmise periood (30–35 aastat)

Tuulikutasu arvutatakse igal aastal tuulepargi toodetud elektrienergia koguse ja elektri turuhinna alusel.*
Tuulikutasu makstakse igal aastal kogu tuulepargi tegevusaja jooksul.

*Näiteks, kui elektri turuhind on 60–90 €/MWh, on tuulikutasu suuruseks 1–1,6 miljonit eurot aastas, kui tuulepargi võimsus on 1000 MW (1 GW).

offshore windmill park with stormy clouds and a blue sky, windmill park in the ocean. Netherlands . Europe, windmill turbines in ocean with blue sky, green energy concept

Keskkonnamõju hindamine

Meretuulepargi keskkonnamõju hindamine (KMH) viiakse läbi, et hinnata meretuulepargi võimalikku keskkonna-, sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi ja kumulatiivseid mõjusid ning vajadusel määrata leevendusmeetmed.

KMH peamised eesmärgid on:

Tuvastada mõju keskkonnaelementidele nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid ning nende omavahelistele seostele;
Teha kindlaks mõju elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile;
Tagada keskkonnakaitse kõrge tase, arvestades projektis ka keskkonnakaalutlustega;
Vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale;
Anda Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile (hoonetusloa andjale) teavet kavandatava meretuulepargi ja selle elektriühenduse rajamisega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut
Tagada õigusaktide ja parimate praktikate järgimine.

Keskkonnamõju hindamine kestab kuni kolm aastat

9. aprill 2024

hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine

juuni 2025

KMH programmi avalikustamine

august 2025

KMH programmi avalik arutelu Ruhnu saarel ja Saaremaal

sügis 2025

KMH programmi täiendamine

2025–2027

KMH uuringud

2027

KMH aruande koostamine ja avaldamine

kevad 2028

KMH otsus

Environmental impact assessment

information in Lithuanian

„Ignitis renewables“ pradeda jūrinio vėjo elektrinių parko poveikio aplinkai vertinimą

„Ignitis renewables“ pradėjo poveikio aplinkai vertinimo procesą jūrinio vėjo elektrinių parko vystymui Lietuvoje, kurio tikslas – įvertinti poveikį jūros ekosistemoms ir įvairiems aplinkos komponentams bei pasiūlyti poveikio mažinimo priemones. Procesas taip pat apima socialinio poveikio vertinimą. Poveikio aplinkai vertinimo dokumentus rengia VšĮ Pajūrio tyrimų ir planavimo institutas.

Su poveikio aplinkai vertinimo programa galite susipažinti čia.

Kviečiame teikti pasiūlymus dėl poveikio aplinkai vertinimo programos (Aplinkos apsaugos agentūrai prie Aplinkos ministerijos, VšĮ Pajūrio tyrimų ir planavimų institutui arba „Ignitis renewables“) iki 2024 m. kovo 14 d.

INFORMACIJA APIE PARENGTĄ JŪRINIO VĖJO ELEKTRINIŲ PARKO VYSTYMO LIETUVOJE POVEIKIO APLINKAI VERTINIMO PROGRAMĄ

Planuojamos ūkinės veiklos organizatorius

UAB „Ignitis renewables“, Laisvės pr. 10, LT-04215 Vilnius, interneto svetainė: www.ignitisrenewables.com, tel. +370 698 36809, el. paštas: [email protected]

Poveikio aplinkai vertinimo dokumentų rengėjas

VšĮ Pajūrio tyrimų ir planavimo institutas, V. Berbomo g. 10-201, LT-92221 Klaipėda interneto svetainė: www.corpi.lt, tel.: +370 46 390818, el. paštas: [email protected]

Planuojamos ūkinės veiklos pavadinimas ir vieta

Jūrinio vėjo elektrinių (toliau – JVE) parko vystymas Lietuvos jūrinėje teritorijoje . JVE parkas bus prijungtas prie esamos elektros perdavimo tinklo sausumoje sistemos – 330 kV skirstyklos ,,Darbėnai“ teritorijoje, Kretingos r. sav., Darbėnų sen., Žynelių k. 9.

Planuojamos ūkinės veiklos pobūdis

Baltijos jūroje planuojamas jūrinio vėjo elektrinių parkas, kuriam numatytos teritorijos plotas Baltijos jūroje siekia apie 120 kvadratinių kilometrų, parko teritorija nuo pakrantės yra nutolusi mažiausiai 36 kilometrus, atstumas iki Klaipėdos jūrų uosto – apie 60 km. Joje gylis siekia nuo 28 iki 48 metrų, o visa teritorija patenka į 9–10 m/s metinio vidutinio vėjo greičio zoną. Galimas vėjo elektrinių skaičius sieks iki 55, galimas maksimalus jų aukštis – iki 350 metrų. Galutiniai parko techniniai parametrai priklausys tiek nuo poveikio aplinkai vertinimo metu atliktų tyrimų išvadų, tiek nuo tuo metu esančių technologinių ir kitų sąlygų.

Poveikio aplinkai vertinimo subjektai, kurie nagrinėja poveikio aplinkai vertinimo programą, pagal kompetenciją teikia išvadas ir įstatymų nustatyta tvarka teikia visuomenei informaciją apie galimą planuojamos ūkinės veiklos poveikį aplinkai:

Palangos miesto savivaldybės administracija (Vytauto g. 112, LT-00153 Palanga, tel. +370 46 048705, el. p. [email protected]);
Klaipėdos miesto savivaldybės administracija (Liepų g. 11, LT-91502 Klaipėda, tel.: +370 46 396066, el. p. [email protected]);
Neringos savivaldybės administracija (Taikos g. 2, LT-93123, Neringa, tel. +370 46 952665, el. p. [email protected]);
Klaipėdos r. sav. administracija (Klaipėdos g. 2, Gargždai, tel. +370 46 211116, el. p. [email protected]);
Nacionalinio visuomenės sveikatos centro prie SAM Klaipėdos departamentas (Liepų g. 17, Klaipėda, tel. +370 46 410334, el. p. [email protected]);
Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamento prie VRM Klaipėdos priešgaisrinė gelbėjimo valdyba (Trilapio g. 12, Klaipėda, tel. +370 70 754496, el. p. klaipė[email protected]);
Kultūros paveldo departamento prie KM Klaipėdos teritorinis skyrius (Tomo g. 2, Klaipėda, tel. +370 70 754470, el. p. [email protected]);
Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba prie AM (Antakalnio g. 25, Vilnius, tel. +370 659 29483, el. p.: [email protected]).

Poveikio aplinkai vertinimo programą tvirtina ir sprendimą dėl planuojamos ūkinės veiklos poveikio aplinkai priima Aplinkos apsaugos agentūra (A. Juozapavičiaus g. 9, Vilnius, tel. +370 68 292653, el. paštas: [email protected]).

Visuomenė teikia pasiūlymus dėl poveikio aplinkai vertinimo programos (įskaitant galimybę užduoti klausimus ir gauti informaciją) Aplinkos apsaugos agentūrai ir turi teisę teikti juos poveikio aplinkai vertinimo dokumentų rengėjui arba planuojamos ūkinės veiklos organizatoriui – iki 2024 metų kovo 14 d.

Informacija apie galimą sprendimo pobūdį: jeigu Agentūra priima sprendimą, kad veikla atitinka aplinkos apsaugos, visuomenės sveikatos, nekilnojamojo kultūros paveldo apsaugos, gaisrinės saugos ir civilinės saugos teisės aktų reikalavimus ir nedarys reikšmingo neigiamo poveikio aplinkai, ši planuojama ūkinė veikla gali būti vykdoma. Jeigu Agentūra priima sprendimą, kad planuojama ūkinė veikla neatitinka teisės aktų reikalavimų ir darys reikšmingą neigiamą poveikį aplinkai, įstatymuose įtvirtinti leidimai negali būti išduodami ir tokia veikla negali būti vykdoma.

Nuoroda į skelbimą apie pradėtą poveikio aplinkai vertinimo procesą.

Arendajad

Meretuuleparki arendab Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, mis on Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners (CIP) ühisettevõte Liivi 1 ja Liivi 2 merealadele tuulepargi arendamiseks.

Ignitis Renewables

Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas. Ettevõte arendab ja käitab rohelise energiatootmise ning energiasüsteemi paindlikkust suurendavaid võimsusi nagu maismaa- ja meretuulepargid, päikesepargid ning akusalvestustehnoloogiaid, mis aitavad saavutada Ignitis Grupi strateegilist eesmärki rajada 4–5 GW töötavaid tootmisvõimsusi.

Copenhagen Infrastructure Partners

Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) asutati 2012. aastal ning on tänaseks maailma suurim taastuvenergia arendusprojektide investeeringute fondivalitseja ning globaalne liider meretuuleenergia valdkonnas. CIP hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere- ja maismaatuuleparkidesse, päikeseenergia lahendustesse, biomassist ja jäätmetest energia tootmisesse, elektriühendustesse, reservvõimsustesse, energiasalvestusse, innovatiivsetesse bioenergia lahendustesse ning Power-to-X tehnoloogiatesse.

CIPi tegevus hõlmab ka kasvuturu fonde, mis keskenduvad suuremahuliste ja keerukate roheenergia arendusprojektide investeeringutele kiiresti kasvavatel keskmise sissetulekuga turgudel, millel on tugevad eeldused taastuvenergia arendamiseks ja märkimisväärne mõju potentsiaal. Need fondid sihivad kiiresti arenevaid keskmise sissetulekuga turge Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) piirkonnas, kus majandus ja elanikkond kasvavad jõudsalt, suurendades elektrienergia nõudlust.

CIP haldab 13 fondi ning on seni kaasanud ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energiasektorisse ja sellega seotud infrastruktuuri rohkem kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt. CIP-il on ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma.