Projekti peamised kasud
Meretuulepargi rajamisega kaasnevad nii otsesed kui kaudsed sotsiaalmajanduslikud eelised.
Eesti meretuulepark asub Liivi lahes Ruhnu saarest loodes Liivi 1 ja Liivi 2 aladel. Alad on tuuleenergeetika arendamiseks sobivateks määratud Eesti mereala planeeringus. Meretuuleparki arendatakse Liivi 1 ja Liivi 2 aladel ühe tuulepargina ligikaudu 193 ruutkilomeetrisel alal.
Liivi 1 ja Liivi 2 alad leiti Rahandusministeeriumi eestvedamisel Eesti mereala planeeringu koostamise protsessis laiapõhjaliste analüüside ja kaalutluste tulemusel. Seejuures tasakaalustati erinevaid huve, arvestati looduskaitsealade paiknemist, keskkonnakaalutlusi, laevateede paiknemist, kalandust, olemasolevat energiataristut, riigikaitselisi ning lennenduse nõudeid jne.
Teoreetiline võimalik meretuulepargi võimsus kahe ala peale kokku on hinnanguliselt 2,3 GW. Tegelik meretuulepargi võimsus on aga väiksem ja jääb tõenäoliselt vahemikku 1–1,5 GW. Meretuulepargi lõplik võimsus sõltub keskkonnamõjude hindamise tulemusest, ala geoloogiast, riigikaitselistest nõuetest, ala optimeerimisest, elektrinõudlusest, sotsiaalmajanduslikest ja muudest teguritest. Meretuulepargi eeldatav opereerimise algus on 2035nda aasta paiku.
Meretuulepark suurendab oluliselt Eesti taastuvenergia tootmise mahtu ning vähendab seeläbi sõltuvust elektri impordist. Projekti arendavad ühiselt rahvusvaheline taastuvenergia ettevõte Ignitis Renewables ning maailma suurim taastuvenergia investeeringutele pühendunud fondihaldur ja ülemaailmne liider meretuuleparkide valdkonnas Copenhagen Infrastructure Partners (CIP).
Meretuulepargi rajamisega kaasnevad nii otsesed kui kaudsed sotsiaalmajanduslikud eelised.
Kohalik omavalitsus saab otsest kasu tuulikutasust, mida makstakse meretuulepargi ehitamise alustamise teatise registreerimisest.
Tuulikutasu maksmine jaguneb kahele perioodile:
Ehitusetapp (2–3 aastat)
Elektritootmise periood (30–35 aastat)
*Näiteks, kui elektri turuhind on 60–90 €/MWh, on tuulikutasu suuruseks 1–1,6 miljonit eurot aastas, kui tuulepargi võimsus on 1000 MW (1 GW).
Meretuulepargi keskkonnamõju hindamine (KMH) viiakse läbi, et hinnata meretuulepargi võimalikku keskkonna-, sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi ja kumulatiivseid mõjusid ning vajadusel määrata leevendusmeetmed.
KMH peamised eesmärgid on:
Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine
KMH programmi avalikustamine
KMH programmi avalik arutelu Ruhnu saarel ja Saaremaal
KMH programmi täiendamine
KMH uuringud
KMH aruande koostamine ja avalikustamine
KMH otsus
Meretuuleparki arendab Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, mis on Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners (CIP) ühisettevõte Liivi 1 ja Liivi 2 merealadele tuulepargi arendamiseks.
Ignitis Renewables on rahvusvaheline taastuvenergiaettevõte, mis tegutseb Baltimaades ja Poolas. Ettevõte keskendub taastuvatest allikatest elektri tootmise ja roheliste paindlikkuslahenduste arendamisele. Arendades maismaa- ja meretuuleparke, päikeseenergia lahendusi, akutehnoloogiaid ning Power-to-X lahendusi, viib ettevõte ellu Ignitis Groupi strateegilist eesmärki rajada aastaks 2030 4–5 GW ulatuses taastuvenergia võimsusi.
Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) asutati 2012. aastal ning on tänaseks maailma suurim taastuvenergia arendusprojektide investeeringute fondivalitseja ning globaalne liider meretuuleenergia valdkonnas. CIP hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere- ja maismaatuuleparkidesse, päikeseenergia lahendustesse, biomassist ja jäätmetest energia tootmisesse, elektriühendustesse, reservvõimsustesse, energiasalvestusse, innovatiivsetesse bioenergia lahendustesse ning Power-to-X tehnoloogiatesse.
CIPi tegevus hõlmab ka kasvuturu fonde, mis keskenduvad suuremahuliste ja keerukate roheenergia arendusprojektide investeeringutele kiiresti kasvavatel keskmise sissetulekuga turgudel, millel on tugevad eeldused taastuvenergia arendamiseks ja märkimisväärne mõju potentsiaal. Need fondid sihivad kiiresti arenevaid keskmise sissetulekuga turge Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) piirkonnas, kus majandus ja elanikkond kasvavad jõudsalt, suurendades elektrienergia nõudlust.
CIP haldab 13 fondi ning on seni kaasanud ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energiasektorisse ja sellega seotud infrastruktuuri rohkem kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt. CIP-il on ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma.
Projekti keskkonnamõju hindamise protsessi kontaktandmed on:
Maie Leier
EIA Project Manager
Projekti keskkonnamõju hindamise protsessi kontaktandmed on:
Maie Leier
EIA Project Manager
